Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Saates on juttu seiklusrikkast minekust Atsonupuri vulkaani juurde ja retkedest vulkaani ümbruses.

Iturup on Kuriilide suurim saar, seal on vaheldusrikas loodus ja rohkesti vulkaane. Saates kõneldakse Kurilski linnast ning retkedest Valgetele Kaljudele ja Baranski vulkaanile.

Rännuelamused Kuriilide kahel kõige lõunapoolsemal saarel, Kunaširil ja Šikotanil.

Kuriilide saarestiku ajaloos on läbi põimunud kolme rahva, ainude, jaapanlaste ja venelaste ajalugu.

Korea inimesi on Sahhalinil elanud sajandeid. Ja praegugi elab neid seal päris rohkesti - 25 000 ja nad on seal suurim rahvusrühm venelaste järel. Saates kõneldakse nende ajaloost ja omapärast.

Saates kõneldakse Sahhalini ajaloost. Viimase pooleteise sajandi jooksul olid peamised rivaalid, kes saart endale taotlesid, Jaapan ja Venemaa.

Sissejuhatav saade Sahhalini saarest ja Kuriilide saarestikust. Kõne all on saarte loodusolud, inimasustus ja majandus. Juttu on ka sellest, kui lihtne on sinna minna ja seal ringi liikuda.

Vikerraadio avalik salvestus vestluselt, kus Hendrik Relve looduse- ja rännuraamatutest, kus Hendriku jutukaaslaseks oli kirjandusteadlane Katre Talviste.

Järjena Borneo põlisrahvaste avalikule salvestusele saab selles saates kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid Borneo saare ja üldse maailmarändude kohta.

Eetrisse jõuab 27. novembril publikuga salvestatud saade, kus Hendrik Relve kõneles Borneo põlisrahvastest, peamiselt penanidest ja bruneilastest.

Bandar Seri Begawan on omapärane linn, kust mitmel moel peegeldub jõuka sultaniriigi jõukust.

Saates on juttu ühest maailma suurimast veekülast nimega Kampong Ayer. Kogu küla, kus elab kümneid tuhandeid inimesi, on ehitatud Brunei jõele. Kõik hooned toetuvad vaiadele ja nende vahel kulgevad laudteed.

Brunei avasaates kõneldakse riigi omapäradest. Brunei on kääbusriik, mille pindala ja elanike arv on võrreldavad Harjumaaga Eestis. Brunei ja seda valitseva sultanidünastia ajalugu ulatub 500 aasta taha ja riik on tänu naftale jõukas. Saate autor on Hendrik Relve.

Penanid jagasid ühisretkel eestlastega oma teadmisi vihmametsa taimede ja loomade kohta. Nad õpetasid ka, mismoodi taimi ühel või teisel viisil igapäevases elus kasutada ja andsid aimu oma iidsetest looduseuskumustest.

Saade jutustab eestlaste elamustest mitmepäevaselt jalgsiretkelt, mille korraldajateks oli penani metsarahvas. Rännati ja ööbiti viisil, nagu penanid ise oma põlismetsades kulgema on harjunud.

Penanide põhiliseks relvaks on kuni tänase päevani puhkpüss koos mürginooltega. Aga nad panevad metsloomadele metsa üles ka mitmesuguseid püüniseid ja lõkse.

Saates jagab Hendrik Relve muljeid penanide elust ja toidukultuurist.

Saates jutustatakse seikluslikust teekonnast penanide metsakülasse nimega Long Ajeng.

Milline on penanide metsarahva olukord praegusel ajal? Nende põlismetsi ähvardavad raied, hiiglasliku gaasitrassi ja hüdroelektrijaama tammi rajamine.

Saates kõneldakse Borneo metsarahva minevikust ja nende tähelepanuväärsest vastupanust põlismetsade raiumise vastu, mis algas 1980-ndatel aastatel. Selles protestiliikumises oli oluline koht Šveitsist pärit keskkonnaaktivistil Bruno Manseril.