Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Saates jagatakse muljeid anakondast, laikoon-kamanist, siniaarast, tuukanitest ja teistest põnevatest kahepaiksetest, roomajatest ja lindudest, keda Pantanalis oma silmaga näha õnnestus.

Tänases saates sattub kuulaja Arktilisielt Tšuktšimaalt troopilisse Lõuna-Ameerikasse. Tutvustatakse reisimarsruuti, mille väike reisiseltskond tegi läbi 2019. aasta oktoobris. Tookordne reis viis Lõuna-Braasiliasse, Paraguaisse ja mujale.

Saated arutlevad Ülo Siimets ja Hendrik Relve tšuktšide vaimse maailma üle. Šamaanitrummi põristamine, loitsimine ja usk üleloomulikesse jõududesse kuuluvad endastmõistetavalt selle maailma juurde.

Ülo Siimets on elanud ligi aasta põhjapõtru kasvatavate tšuktšide seas. Saates arutleb ta koos Hendrik Relvega selle üle, milline on selle rändrahva igapäevaelu ja kuidas see Eestist tulnud rännumehele sobis.

Wrangeli saar on üks elurikkamaid ja mitmekesisemaid saari kogu Arktikas. Samas on sinna pääseda ja seal ringi liikuda üsna keeruline. Saates selgitatakse, mispärast loodus seal nii eriline ja jagatakse muljeid saarel tehtud retkedest.

Saates jutustatakse Wrangeli saare inimajaloost alates muinasajast kuni 20 sajandini välja. Kas saare esimesed asukad võisid kohtuda maailma viimaste mammutitega? Kes avastas Wrangeli saare? Milliseid rahvusvahelisi intriige see saar on põhjustanud ? Neile ja muudele ajalooküsimustele otsitakse saates vastuseid.

Saate peategelaseks on Arktika võimsaim kiskja jääkaru. Tšuktši meri on jääkarude poolest rikkamaid piirkondi kogu Arktikas ja seepärast toimus reisil jäälõhkujaga kohtumisi jääkarudega rohkesti. Wrangeli saart nimetavad aga zooloogid jääkarude sünnitusmajaks. Miks, sellele saad vastuse, kui saadet kuulad.

Saates kõneldakse muljetest Beringia Artktika mängudelt, unikaalselt arktiliste rahvaste kokkutulekult, mida Tšuktšimaal on korraldatud ligi kakskümmend aastat. Ligi pooletuhande osalisega kokkutulekekul võisteldi põhjala rahvaste traditsioonilistel võistlusaladel, lauldi, tantsiti ja maitsti kohalikke roogasid.

Lavrentjas, Tšuktšimaa suurimas külas, elab kokku veidi üle tuhande inimese. Rahvuselt kuuluvad nad enamasti eskimote, tšuktšide või venelaste hulka. Saates on juttu küla ajaloost ja sellest, mis mulje see 2019 aasta suvel kohal käies jättis.

Tšuktši poolsaare rannik on üks haruldasi paiku maakeral, kus tänase päevani harrastatakse traditsioonilist vaalade ja morskade küttimist. Saates kõneldakse, mismoodi eskimod ja tšuktšid tänapäeval arktiliste mereloomi kütivad.

Saates kõneldakse Arktika ühest sümbolloomast morsast ja Tšuktšimaa reisil saadud morsaelamustest.

Saates on juttu vaaladest, keda Tšuktšimaa laevareisil sai kohatud. Samuti tutvustatakse võrdlemisi müstilist paika nimega Yttygran. Sinna on püstitatud vaalaluudest allee ja kunagi korraldasid eskimod seal suurejoonelisi vaalapidutusi.

Saade kõneleb Tšuktšimaa pika laevareisi algusest. Algul lennati läbi Moskva Anadõri ning seal sõideti praamiga jäälõhkujale "Kapitan Hlebnikov". Kirjeldatakse Anadõri eksootilist lennujaama, jäälõhkujat ja selle kaptenit ning valgevaalade karja, keda Anadõri lahes kohati.

Beringiaks nimetatakse viimasel jääajal olemas olnud suurt piirkonda, mis hõlmas nii praegust Tšuktšimaad kui ka Beringi väina ja Alaskat. Kuna Beringi väinas vett ei olnud, siis kulgesid seda mööda mitmed loomaliigid nii Aasiast Põhja-Ameerikasse kui vastupidises suunas. Berngia maasilda mööda jõudsid Ameerikasse ka esimesed inimesed.

Saates on juttu Tšuktšimaa ja tšuktšide minevikust. Kõneldakse ka tšuktšide mütoloogiast ja uskumustest ja arutletakse tšuktši muinasjuttude ja nende kohta käivate anekdootide üle.

Tšuktšimaa avasaates antakse kuulajale aimu Tšukotka poolsaarest ja Wrangeli saarest, mis asuvad Vene Kaug-ida kõige kirdepoolsemas nurgas. Kirjeldatakse sealset loodust, olustikku ja tänapäeva elu. Antakse ka lühiülevaade 2019. aastal sinna tehtud reisist.

Mati Stroom on Kamtšatkal matkamas käinud üle neljakümne aasta. Kaks rändurit, Hendrik Relve ja Mati Stroom, arutlevad saates, millised on Kamtšatkal matkamise eripärad.

Mati Stroom on Kamtšatkal matkamas käinud üle neljakümne aasta. Kaks rändurit, Hendrik Relve ja Mati Stroom, arutlevad saates, millised on Kamtšatkal matkamise eripärad.

Selles saates on juttu kahest seikluslikust retkest Beringi saare asustamata ja metsikusse lõunapoolsesse osasse. Kohtutakse põhjapõtrade ja polaarrebastega, käiakse Vitus Beringi haual ja satutakse kokku röövpüüdjatega.

Saate algul on juttu saare põliselanike aleuutide ajaloost. Siis kirjeldatakse retke hüljeste kogunemispaika saare põhjarannikul ning minekut saare kirdeossa Sarannoje järvele. Sinna oli kogunenud kudema lugematu hulk nerkasid, punasevärvilisis lõhesid.