Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Islandi pealinn on suhteliselt väike ja põhjamaiselt rahulik linn. Aga vaatamisväärset on seal palju. Vaatame ringi peamiselt südalinnas ja Tjönini linnaosas.

Saatesarja "Kuula rändajat" 21. hooaja esimeses saates tutvustab rännumees Hendrik Relve Islandi saare looduse ja inimeste omapärasid.

Saatejuht Hendrik Relve ning etnoloog ja sotsiaalantropoloog Aimar Ventsel arutlevad mõistete "põlisrahvas" ja "loodusrahvas" tähenduse üle. Saate teises pooles võtavad nad aga vaatluse alla joovastavad ja ergutavad ained maailma eri rahvaste kultuurides.

Seekordses saates jagavad kaks rändurit, saatejuht Hendrik Relve ning etnoloog ja sotsiaalantropoloog Aimar Ventsel, muljeid ja arusaamu arktiliste rahvastest Aasiast ja mujalt.

Saates kõneldakse Mongoolia põlisrahvast, nende kultuurist ja identiteedist. Keskseks teemaks on sealsete stepi- ja kõrbenomaadide tänapäevane elu, kombed, elamud ja toit.

Saates on juttu tiibetlaste palverännakutest, igapäeva elust, elamutest, kodusest majapidamisest, toitudest, jookidest ja riietusest.

Saate peateemaks on tiibetlaste budistlikud usukombed ja eluvaated, samuti Tiibeti pühakojad ning taevamatuse rituaal. Kirjeldused ja mõtisklused tuginevad Tiibetis kogetule.

Bali saare põlisrahva pärimuskultuur on kordumatu ja värvikas. Sellele annab erilise ilme hinduistlik usund, mis on segunenud kohaliku ürgse loodususundiga. Saates külastame Bali traditsioonilisi pulmi, käime looduslikes pühapaikades ja templites, saame tuttavaks muusika ja tantsukunstiga.

Hindu rahvas on pööraselt suur, neid on kokku üle miljardi. Kuid kuna nad elavad Hindustani poolsaarel ühtsel territooriumil, kuuluvad usuliselt hindude hulka ning kõnelevad emakeelena sama hindustani keelt, võib neid siiski lugeda ühtseks rahvaks. Saates on juttu hindude küladest, maainimeste igapäeva elust, kommetest ja uskumustest.

Maailma suuruselt kolmandal saarel elab ligi 200 suuremat ja väiksemat põlisrahvast. Nende seas on lausa legendaarse kuulsusega ümbritsetud penanid, keda on nimetatud Borneo viimaseks metsarahvaks. Saates jagatakse muljeid retkest penanide juurde, aga kõneldakse ka muudest Borneo rahvastest.

Saates räägitakse nuubialastest, kes elavad Sahara kõrbes Niiluse jõe ümbruses. Juttu on nuubialaste tuhandete aastate pikkusest ajaloost ja kultuurtraditsioonidest, aga ka tänapäeva nuubialaste külaelust.

Malagassideks nimetatakse Madagaskari põlishõime, keda on kokku ligi kakskümmend. Saates jutustatakse nende huvitavast ajaloost ja jagatakse rännumuljeid betsimisarakadest, sakalavadest, merinadest ja teistest Madagaskari värvikatest hõimudest.

Saates jagatakse muljeid maasai omanäolisest rahvast, kes nimetab end maailma veisekarjade isandaks. Seda rahvast sai kohatud nii Keenias kui Tansaanias.

Saates kõneldakse Lõuna-Aafrika suurima põlisrahva suulude ajaloost ja pärimuskultuurist, samuti kirjeldatakse elamusi, mis saadud Šakamaa kultuurikülas viibides.

Sanid ehk bušmanid on rahvas, kelle põlised kodupaigad asuvad Kalahari kõrbes. Saates on juttu kokkupuudetest nendega nii Botswana kui Namiibia poolses Kalaharis.

Mabutid kuuluvad pügmeerahvaste hulka, mis tähendab, et nende keskmine pikkus on vaid kuni poolteist meetrit. Saates jagatakse muljeid selle Kongo põlismetsas asuva rahva juures käigust.

Maailmas on kokku 195 ÜRO poolt tunnustatud riiki, Mart Altsoo on käinud neist rohkem kui kolmveerandis ehk 159-s. Hendrik Relve ja Mart Altsoo vestlevad saates maailmas reisimise üle üldisemalt ning meenutavad rännuseiku Austraaliast, Okeaaniast ja Aasiast.

Mart Altsoo on rännanud kõigis Põhja– ja Lõuna–Ameerika riikides ning enamikus Kesk-Ameerika ja Kariibi mere saareriikides. Kaks rändurit, Hendrik Relve ja Mart Altsoo, vestlevad saates sellest, mis mulje üks või teine riik Ameerika maailmajaos kummalegi jätnud on.

Saates on juttu Loode-Ameerika indiaanirahvastest, kellest osa elavad USA-s ja osa Kanadas. Nende pärimuskultuuri üks ühisjooni on see, et nad on mäletamatutest aegadest sõitnud ookeanil suurte merekanuudega. Vahel korraldavad need rahvad ühiselt suurejoonelisi festivale.

Tohono o odamid on indiaanirahvas, kelle põline kodumaa asub Sonora kõrbes. Osalt jääb see Ameerika Ühendriikidesse ja osalt Mehhikosse. Rahva omakeelne nimetus tähendab kõrbeinimesi ja kõrbeline loodus on mõjutanud tugevalt nende traditsioone ning kombeid.