Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Orinoco jõe delta pindala on 41 000 ruutkilomeetrit - peaaegu niisama palju, kui kogu Eesti kokku. Aga ta koosneb vaid suuremate ja väiksemate jõeharude labürindist, mille kallastel laiub troopiline džungel. Inimasustus on seal hõre ja maismaateid peaaegu ei ole. Teedevõrguks on jõed ja peaaegu ainsaks liiklusvahendiks paat. Sinna, rikkaliku looduse keskele, seekordses saates jõutaksegi. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 22. novembril kell 14.05.Foto: Eesti rühma öömaja Orinoco deltas (pildistas Hendrik Relve)

Saates jagatakse muljeid tohutult liigirohke Venezuela troopilise rohtla linnuriigist. Linnuparved vees, maas ja õhus. Võib-olla oli paradiislik linnurohkus tingitud sellest, et juhtusime ljaanos olema õigel ajal. Siis, kui kohalikele lindudele olid lisandunud hiigelhulgal rändlinde. Efektseim linnuliikide seas oli punaiibis (foto Hendrik Relve).Kuula 15. novembril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.

Saate teemaks on Venezuela troopilise rohtla mitmesugused imetajad. Eelkõige ikka need, keda Hendrik oma silmaga nägi - sai kohtutud puu otsas magava pesukaruga, vees pladistava kapibaaraga, kes on maailma suurim näriline, ja suure sipelgaõgijaga, kelle välimus on uskumatult fantastiline.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 8. novembril kell 14.05. Foto: suur sipelgaõgija (pildistas Hendrik Relve).

Saates on juttu ljaano ehk troopilise rohtla kaladest ja roomajatest. Kes arvab, et rohtlas kalu ei leidu, see eksib. Rohtlates on jõgesid ja järvi ning nendes ka kalu. Pikemalt kõneldakse piraajast ning roomajatest on saates tähelepanu all kilpkonnad, kaimanid, krokodillid ja maod. Lähemat tutvust teeme maailma ühe suurema mao anakondaga. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 1. novembril kell 14.05. Foto: Anakondal on sabast kinni saadud (pildistas Hendrik Relve).

Seekordses „Kuula rändajat“ saates on vestlemas kaks rändurit. Hendrik Relvel on külas mägedes matkaja ja mägironija Raivo Plumer, kelle rännakute eesmärgiks on sageli olnud maailma eri maade kõrgeimad tipud. Üheskoos iseloomustatakse Aasia, Uus-Meremaa, Aafrika ja Euroopa mäestike üle ning kõneldakse sellest, mis elamusi mägedes liikumine pakub. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 25. oktoobril kell 14.05.Foto: Hendrik Relve Džomolungma baaslaagris, selja taga maailma kõrgeim tipp. Pildistas Indrek Park.

Ljaanod ehk Venezuela troopilised rohtlad on tohutult elurikkad. Laajnode veekogudes on ligi 1000 liiki kalu, veekogudel ja maismaal on loendatud 350 linnuliiki ja 50 liiki imetajaid. Selgitame, kus ljaanod paiknevad ja mis põhjustab nende elurikkuse. Saates kõneldakse põnevast teekonnast ljaano karjamõisa nimega Hato El Cedral ja jagatakse esimesi muljed kohapealt.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 18. oktoobril kell 14.05.Foto: Hato El Cedral`i karjamõisa värav (Hendrik Relve).

Venezuela troopilistel rohtlaavarustel on sajandeid elanud karjused, kes on siin karjatanud hiigelsuuri pudulojuste karju. Eesti keeles võiks nende Venezuela kauboide nimeks sõnast ljaano tuletatult olla ljaneerod. Venezuela ajaloos on nad mänginud tähtsat, vahel lausa määravat rolli. Nende kultuur on omapärane ja värvikas. Millised on nende rahvariided, toit, muusika ja tantsud ? Ljaneerode kultuur on Venezuela rahva rahvuslik uhkus. Kuula 11. oktoobril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.Foto: Ljaneerod (Hendrik Relve)

Saade kõneleb Caracasest (foto: Hendrik Relve), Venezuela suurimast linnast, mis on ühtlasi riigi pealinn. Caracas on mitmepalgeline ja põnev linn. Kas ta ka kohapeal olles sama kurikuulus paistab, nagu teda enamasti kirjeldatakse? Saate lõpus antakse emotsionaalne kokkuvõte Venezuela ühiskonnast sellisena, nagu ta sealkäigu kogemuste põhjal jättis. Saatejuht on Hendrik Relve. Kuula 4. oktoobril kell 14.05.

Teemaks on Venezuela värskeimad leheküljed, mis jõuavad tänasesse päeva. See maa on iseäralik ja elamuslik, täis kontraste ja ootamatusi. Olukord praeguses Venezuelas on tõesti ülimalt keeruline. Selle mõistmiseks tuleb süveneda riigi viimaste aastakümnete sündmustesse. Siin peab ka paratamatult peatuma ka ühel Venezuela lähiajaloo vastuolulisel tegelasel. Tema nimeks on Hugo Chavez. Kuula 27. septembril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve.Foto: Caracase slumm, foto hotelli aknast (Hendrik Relve).

Kõneleme Venezuela ajaloo erinevatest ajajärkudest, sellest, kuidas Venezuelast kujunes selline riik, nagu ta praegusel ajal on. Kuidas Venezuela riik sündis ja milline on venezuelalaste enesemääratlus? Pikemalt peatume Venezuela ja kogu Lõuna-Ameerika ajaloo suurkujul - see oli äärmiselt värvika elulooga Simon Bolivar.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 20. septembril kell 14.05. Foto: Venezuela rahvuslik panteon (Hendrik Relve).

Teravmägede sarja viimases saates arutleb Hendrik Relve Timo Paloga Teravmägede eripärandi üle. Timo Palo on asunud Teravmägedel nii pikki perioode, et ta peab saarestikku enda teiseks koduks. Pikemalt on juttu jääkarust ja sellest, kui palju on jääkaru lugudest müüte ja kui palju tõtt. Timo Palo on jääkaruga korduvalt silmast silma kohtunud.Kuula 26. aprillil kell 14.05.

Reisil ümber Teravmägede sai näha mitmeid mereimetajaid: vaaladest heeringvaala, küürvaala, valgevaala, sinivaala; hüljestest oli kõige sagedasem viiger, aga ka grööni vaal. Omaette arktiliste vete loivaline on morsk. Juttu tuleb ka arktika suurimast kiskjast jääkarust, kelle põhitoit on hülged ja kes enamiku elust veedab merejääl. Jääkaru elu nii tihedasti mere ja jääga seotud, et tedagi võib pidada mereimetajaks. Saate autor on Hendrik Relve. Kuul 19. aprillil kell 14.05. Fotol on morsad (pildistas Kristjan Laja).

Millised näevad välja Teravmägede tundrad? Seal kasvab kääbuskasvulisi arktilisi taimi, kuid seal võib kohtud ka põhjapõdra ja polaarrebasega. Vaatluse all on ka Teravmägede linnud ja linnukolooniad. Nimelt on Teravmägede linnulaatadel koos tuhandeid linde ja need lausa kihavad elust. Pildil on Hendrik Relve pildistatud Teravmägede polaarrebane.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. aprillil kell 14.05.  

Liustikega on kaetud 60% Teravmägede saarestikust. Laevaga ümber Teravmägede sõites nägime neid õige palju. Mitmete juurde läksime ka retkedele. Vahel mataksime liustike peal, vahel sõitsime paadiga merd mööda otse liustiku jääseina juurde. Saates on juttu sellest, mis on Teravmägede liustikud üldiselt ja milliseid elamusi ja muljeid sealsed liustikuretked pakkusid. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 5. aprillil kell 14.05. Foto: Kirdemaa liustikud (Hendrik Relve).

Seekordses saates on vestlemas kaks maailmarändurit. Hendrik Relvel on külas põhjapooluselt üle arktiliste jääväljade Teravmägedele matkanud Timo Palo. Teemaks on maailma polaaralad ja eelkõige Arktika. Mis on Arktika, kuidas teda piiritleda, mida ta pakub rändajale?Kuula 29. märtsil kell 14.05. Foto: Arktiline jääkilp (Hendrik Relve).

20 sajandi algus oli geoloogiiste uuringute ja kaevanduste rajamise aeg. Näiteks leiti siit esmaklassilise marmori varusid, mida loodeti toimetada suurtes kogustes Euroopasse, kuid ettevõtmine nurjus, kuna ei osatud arvestada arktilise igikeltsaga. Neil aegadel sai Teravmägedest tähtis tugipunkt polaaralade ja põhjapooluse avastamiseks. Siit alustas oma ajaloolisi retki Roald Amundsen. Meie päeviks on Teravmägedest saanud teadustegevuse, looduskaitsealade ja turismi saarestik. Saatejuht on Hendrik Relve. Kuula 22. märtsil kell 14.05.

Kui üks saarestik asub nii kaugel põhjalas, siis peab ta avastamise ja esimeste asukate lugu olema eriline ja kordumatu. Kindel fakt on, et 1596. aastal jõudis siia hollandi meresõitja Willem Barentsz. Kuid kas ta oli esmaavastaja? Järgnevatel sajanditel saabus vaalapüüdjad ja arktilisi kütte. Viimaste seas paistsid silma pomoorid, kes elasid siin vahel aastaringi. Kas võib neid pidada Teravmägede esimesteks püsiasukateks? Saate autor on Hendrik Relve.

Teravmägede tüüpilisteks maastikeks on tohutu pindalaga valendavad jääliustikud ja nendevahel kõrguvad teravatipulised, elutud ja tumedavärvilised mäeahelikud. See on Arktika, põhjapoolust ümbritsev tohutu suur ala. Siin on äärmuslikud loodusolud ja aastased valgusrütmid. Polaarpäev, kus päike kunagi ei looju ja polaaröö, kus päikest pole üldse näha, kestavad siin igal aastal kuid. Sissejuhatavas saates kõneldakse Teravmägedest üldiselt ning esmamuljetest saartel. Saate autor on Hendrik Relve.

Kaks rändajat Indias

Rännumees Hendrik Relve külastab kahte Kesk-India tuntud rahvusparki, Bhandavghari ja Kanhat.