Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Tiit Pruuli on Mongoolias reisinud korduvalt, Hendrik Relve jõudis sinna esimest korda tänavu suvel. Saates vahetatakse muljeid Mongooliast ja mongolitest, aga ka üldse Sise- ja Kesk-Aasia loodusest ja stepirahvastest.Kuulake 29. oktoobril kell 14.05. Foto: Tiit Pruuli Mongoolias, ehitud hobusepealuu juures (Hendrik Relve).

Esimesed suurriigid, mis Mongoolia avarustelt kunagi alguse said, olid hunnide impeerium ja turkide impeerium. Kolmandale, mongolite impeeriumile pani aluse Tšingis-khaan. Kes see mees oli ka mis tähendus on tal praegu mongolite jaoks? Saates jagatakse ka muljeid käigust hiiglasliku Tšingis-khaani kuju juurde, mis on maailma suurim ratsamonument.Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 22. oktoobril kell 14.05. Foto: Inimesed Tšingis-khaani hobuse lakal paistavad väikesed kui sipelgad (pildistas Hendrik Relve)

Saates on juttu mitmesugustest loomakohtumistest, mis Mongoolia loodusreisil ette tulid. Loomi oli nii suuremaid, nagu punahirv ja mägikits, kui ka väiksemaid, nagu kõrvuksiil ja liivahiir. Viimased kaks kippusid õhtul lausa ise jurtasse sisse pugema. Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 15. oktoobril kell 14.05. Foto: Gaselli vasikas (pildistas Hendrik Relve).

Kõneleme Mongoolias asuva Gobi kõrbe legendaarsetest loomadest. Kõigepealt sealsetest kummalistest sauruste kivistest, mida on sealt leitud rohkem kui mistahes muust paigast maailmas. Seejärel jutustatakse üliharuldastest gobi karust, ulukeeslist ja ulukkhobusest.Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 8. oktoobril kell 14.05. Foto: Hendrik Mongoolia muuseumis sauruste munade vitriini juures (erakogu).

Gobi kõrb on maailma üks suurimaid. Kui suur täpsemaltja milline ta välja näeb?Lõuna-Mongoolias laiuvas Gobi kõrbes ringi liikudes selgus, et tal võib olla õige mitmeid erinevaid ilmeid. Saate teine osa on pühendatud kaamelitele, Gobi kõige liigipääsematutes osades elavale metsikule ulukkaamelile ja kodustatud kaksküürkaamelile. Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 1. oktoobril kell 14.05. Foto: Retkele kaamelitega Gobi kõrbes (Auli Relve).

Tiit Pruuli on maailmas rännanud mitu aastakümmet ja käinud rohkem kui sajal maal. Kaks maailmarändurit, Hendrik Relve ja Tiit Pruuli, arutlevad, mis on neid rändama ajendanud ja mida rännakud neile on pakkunud. Meenutatakse paiku ja seiku laia maailma avarustel – kõrbetes, rohtlates ja meredel. Kuulake 24. septembril kell 14.05. Foto: Tiit Pruuli Namiibi kõrbes (erakogu).

Mongoolias on võimalik reisida ka rongi ja lennukiga, kuid kõige otstarbekam on siiski rentida auto ja palgata kohalik autojuht. Mongoolia tüüpiline tee on selline, mida Eestis autoteeks ei peeta - see on katteta rööbastee. Kohalik autojuht on ühtlasi teejuhiks ja tõlgiks. Mongoolia on hiigelsuur ja ühe reisiga kogu maad läbi sõita ei jõua. Meie valisime lõunasuuna, stepid ja Gobi kõrbe. Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 19. septembril kell 14.05. Foto: Mongoolia teedel purunevad rehvid kergesti (pildistas Hendrik Relve).

Vikerraadio ühe populaarsema saate "Kuula rändajat" 2017/2018 hooaeg viib maadesse, kus on palju kõrbeid, rohtlaid ja mägesid, kuid vähe metsa.

Hendrik Relve ja folkloori ja usundiuurija Aado Lintrop rääivad šamaanidest. Meenutatakse ühist käiku nganassaanide viimase suure šamaanisoo esindaja Tubjaku Kosterkini juurde. Arutletakse, milline roll on olnud šamaanidel Siberi rahvaste kultuurides ja kuidas seal rituaale korraldati. Võrreldakse tänapäeva uusšamanismi traditsionaalse šamanismiga.Kuulake 30. aprillil kell 14.05. Foto: Nganassaani šamaan Tubjaku Kostjerkin loitsimas (Hendrik Relve)

Saates kirjeldatakse retki Antarktika lähistel asuvatele saartele ja mandrile. On juttu pingviinikolooniatest ja Deceptioni saarest, mis koosneb hiiglaslikust vulkaani kaldeerast. Viimaks jõuti poolkogemata välja peaaegu lõunapolaarjooneni. Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 23. aprillil kell 14.05. Foto: Weddeli hüljes reisi lõunapoolseimas paigas

Lõuna-Georgia saare ainsa asustatud punkti ajalugu on väga omapärane. Varem asus seal vaalatööstus ja praegu tegutsevad teadlased. Seal leidub ka kalmistu, kus puhkamas legendaarne polaarrändur Ernest Shakleton. Saates on juttu ka Shakletoni viskilembusest ja viskipudelitest, mis säilisid sada aastat Antarktika igijääs.Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 16. aprillil kell 14.05. Foto: Hendrik Relve Shakletoni haual viskitoosti tõstmas. Foto Tõnu Pukspuu

Need kaks hülgeliiki on Antarktikale väga iseloomulikud. Jah, merikarude puhul ei tule võhik kindlasti esimese hooga selle peale, et tegemist on hülgega, täpsemalt siis Antarktikas elutseva hülgega.Lõuna-lonthüljes suurim hülgeliik kogu maailmas. Isasloomad võivad kaaluda kuni 5 tonni ja olla peaaegu 6 meeri pikkused. Antarktika merikaru ja lõuna-lonthüljeste suurimad kolooniad asuvad Lõuna-Georgia saarel. Saates kõneldakse elamustest, mida kohtumised nende loomadega pakkusid.Foto: Lõuna-lonthülged on maailma suurimad hülged (pildistas Hendrik Relve).

Need kaks lindu on Antarktika suurimad lendavad linnuliigid. Rändalbatross on koguni maailma suurima tiibade siruulatusega linnuliik, ta tiibade siruulatus võib ulatuda üle 3 meetri. Mõlemad hiigellinnud saatsid meid tihti meie pikal Antarktika meresõidul. Saime jälgida ka seda, kuidas hiid-tormilind ning rändalbatross antarktilistel saartel pesitsevad. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 2. aprillil kell 14.05. Fotol on hiid-tormilind (pildistas Hendrik Relve).

Seoses folkloori ja usundi uurimisega on Aado Lintrop käinud korduvalt retkedel Euraasia põhjarahvaste juures. Aga kirjaniku ja luuletajana on teda tõmmanud meri ja maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Jutuajamisel Hendrik Relvega selgitatakse, mis üldse mõlemat meest rändama on meelitanud ja mida on maailmarännakud neile pakkunud. Meenutatakse ühist ekspeditsiooni Põhja-Euraasia põhjapoolseima rahva nganassaanide juurde. Kuula 26. märtsil kell 14.05. Foto: Aado Lintrop (paremal) pimi handide juures (foto Anzori Barkalaja).

Tänavu käis Hendrik Relve Antarktikas teist korda. See oli pikk reis, mis kulges üle mitmete saarte ja saarestike kuni Antarktise mandrini välja. Antarktika avasaates on juttu, miks selline marsruut valiti, mida ligi kolmenädalasel reisil kogeti ja milliseid elamusi ja avatusi reis pakkus.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 19. märtsil kell 14.05. Foto: Ekspeditsioonilaev Plancinus (Hendrik Relve)

Saate peategelane on Gröönimaa jää. Jää on Gröönimaa maastike lahutamatu osa, nii meres kui ka maismaal. Saates kirjeldatakse elamusi põhjapoolkera suurimate jäämägede ja liustikega, mis rannikule välja jõudes aina uusi jäämägesid juurde tekitavad. Juttu on ka retkest Gröönimaa mannerjääle, tohutu suurele jääkilbile, mis katab tervelt kolmveerandi kogu sellest maailma suurimast saarest. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. märtsil kell 14.05. Foto: Jääkilbil matkamas (Hendrik Relve).

Gröönimaa tundrud ehk mägitundrad on kivised paigad, kus puid ei kasva ja maapinda katavad kidurad taimed ja samblikud. Pealiskaudselt näivad nad üksluised, kuid ometi leidub seal põnevat elu. Alates mitmesugustest õitsevatest taimedest ja lõpetades fantastilise kuju ja värviga samblikega. Siin saab kohata Gröönimaa jänest ja muskusveist ning näha mere ääres võimsaid linnukolooniaid. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 5. märtsil kell 14.05.

Saates vahetavad Mark Soosaar ja Hendrik Relve muljeid ja mõtteid Vaikse ookeani äärsetest indiaanirahvastest. Need väikesed rahvakillud elavad USA ja Kanada piiri lähistel mõlemal pool piiri. Neid on läbi aegade ühendanud ookean ja komme ehitada suuri merekanuusid. Mark Soosaar oli nende juures filmi tegemas. Hendrik Relve sattus nende juurde, kui käis uurimas sealseid võimsaid metsi. Kuula 26. veebruaril kell 14.05. Foto: Merekanuud indiaanifestivalil Quinaultis 2011. a (Hendrik Relve).

Kuuleme muljeid Gröönimaa väikeküladest. Oma laevareisil sattus Hendrik Relve kolme inuiti kolkakülla. Kuidas sellised külad välja näevad ja mismoodi inimesed seal elavad? Mismoodi inuitid nüüdsel ajal endale elatist hangivad, millised on nende kelgukoerad, mida nad igapäevaselt söövad ja mida ise oma elust ja tulevikust arvavad?Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 19. veebruaril kell 14.05. Foto: Süvalest ja tursk kuivamas Qaqutsuti külas (pildistas Hendrik Relve)

Seekord räägib Hendrik Relve Gröönimaa ümbruse suurimast saarest Disko saarest ja selle keskusest Godhavnist. Suuri elamusi pakkusid ka Gröönimaa vetes liikuvad grööni vaalad ja küürvaalad. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 12. veebruaril kell 14.05.Foto: Möllavad küürvaalad (pildistas Hendrik Relve)